Koolitusliigid

  

 

SK — ehk sõnakuulelikkus on rahvusvaheline  koolitusliik, mis koosneb neljast klassist: ALG, SK1, SK2, SK3 (RV klass). Sõnakuulelikkuse   koolituse eesmärgiks on õpetada koerale ühiskonna poolt aktsepteeritud   käitumist ning koerajuhile õigeid koera juhendamis- ja õpetamisoskusi.   Eeltoodu on vajalik kõigile koertele ja nende juhtidele, olenemata koera   tõust. Mida sõnakuulelikum ja koostöövalmimaks koer õpetada, seda lihtsam on   koeraga igapäeva elus toime tulla.
SK eeskirjad leiad siit: http://web.zone.ee/ekl-kkk-dokumendid/SK/SK_voistluste_eeskirjad_ja_juhendid.pdf
SK rahvusvahelise klassi eeskirjad leiad siit:http://web.zone.ee/ekl-kkk/SK_RV_eeskiri_2011-2015.pdf
SK hindamislehed leiad siit: ALG SK1 SK2 SK3
NB! Alates 01.01.2014 kehtivad uued SK eeskirjad!KK – ehk kuulekuskoolitus: antud koolitusliik   hõlmab endas kõige elementaarsemaid kuulekuse elemente. KK-s on 3 astet: KK –   1, KK – 2, KK – 3. Selleks, et pääseda edasi klassi KK-2, tuleb KK-1 eksam   sooritada vähemalt hindele ”rahuldav”. Üleminekuks klassi KK-3 piisab   samuti ühekordsest koolitustulemusest (vähemalt “rahuldav”) klassis   KK-2. Koerad, kes on saavutanud koolitustulemuse kõrgemas astmes, ei saa   osaleda enam madalamas astmes järgmistel eksamitel (võistlustel).   Koolitusvõistlustel võisteldakse klassis KK-3.
KK eeskirjad leiad siit http://web.zone.ee/ekl-kkk/KK2011.pdf

NB! Alates 01.01.2011 kehtivad uued KK eeskirjad!

PJK – ehk põllujäljekatse on ESLÜ-s   väljatöötatud koolitus, mis koosneb kahest osast – IPO põllujälg (A) ja IPO   kuulekus (B) ning sobib koertele, kes varruka – ehk kaitsetöös ennast väga   kodus ei tunne. Koolitustulemuse saamiseks peab koer saama mõlemas osas   vähemalt 70 punkti (100-st võimalikust).
PJK eeskirjad leiad siit: http://web.zone.ee/ekl-kkk/PJK2012.pdf

IPO – on rahvusvaheline teenistuskoerte   koolitusliik, mis koosneb kolmest osast – jälg (A), kuulekus (B) ja kaitse (C).   Koolitustulemuseks peab koer saama igas osas vähemalt 70 punkti (100-st   võimalikust).
IPO eeskirjad leiad siit:http://web.zone.ee/ekl-kkk/IPO2012.pdf

SchH — Schutzhund – Schutzhundprüfung ehk   kaitsekatse (Saksamaa) – on rahvusvaheline koolitusliik, mis koosneb kolmest   osast: jälg (A), kuulekus (B) ja kaitse (C), mis on kohustuslik kasutusklassi   koertele maailmanäitustel. Koolitustulemuseks peab koer saama osas A ja B   vähemalt 70 punkti ning osas C vähemalt 80 punkti (100-st võimalikust). Mis   siin erinevat on võrreldes IPO —ga? Ilmselt ehk see, et siin vaatab kohtunik   korrektsusest veidi enam koera enda töö- ja iseloomuomadusi.

BH — ühiskonnakõlblikkuse test. BH eksam on sobiv   kõikidele koeratõugudele ja segaverelistele koertele ning soovitatav eeleksam   teenistuskoertele enne teenistuskoertele mõeldud eksamite sooritamist.   Ühiskonnakõlblikkuse test koosneb järgnevast kolmest osast: kuulekusosast,   linnaosast ja teooriaeksamist (vabatahtlik). Eksamit korraldav organisatsioon   võib läbi viia teoreetilise eksami. Teooriaeksam viiakse läbi enne BH eksami   kuulekus- ja linnaosa. Teooriaeksam koosneb 100 küsimusest. Eksam on   sooritatud, kui 70% küsimustest on vastatud õigesti. Teooriaeksami läbiviimist   kontrollib vastav kohtunik.
BH eeskirju saad siit: http://web.zone.ee/ekl-kkk/IPO2012.pdf

AGILITY — on sportlik ala, mille eesmärk on   arendada koeras osavust ja oskust läbida erinevaid takistusi määratud aja jooksul.   Agilitys on äärmiselt tähtsal kohal koerajuhi ja koera koostöö ning   teineteise mõistmine takistuste läbimisel. Agilitys kasutatakse nii sõnalisi   kui ka kehakeelt. Käsklused antakse samaaegselt ning nad peavad täiendama   teineteist.

Agilitys jagunevad takistused järgmiselt:

· Hüppetakistused: aed, müür, rõngas,   laud ja pikkushüpe

· Kontaktesemed: poom, A-takistus ja   kiik

· Läbitavad takistused: tunnel ja kott

· Osavustakistused: kepid

Agility raja pikkus on 100-200 meetrit, takistusi on rajal 10-20. Rada   tuleb läbida kohtuniku poolt määratud takistuse läbimise järjekorras ja jääda   määratud aja piirdesse. Eesmärgiks on rada läbida võimalikult kiiresti ja   veatult. Koerajuhi ülesandeks rajal on juhtida koera hääle- ja kehakeele   abil. Takistuste ebaõiges järjekorras läbimise, määratud aja ületamise ja   koera poolt takistuse mahaajamise eest antakse võistlusel veapunkte (viga = 5   veapunkti ja iga ületatud sekundi eest 1 veapunkt). Kolmel korral takistusele   minemise keeldumise või ebaõiges järjestuses takistuste läbimise eest järgneb   võistluselt diskvalifitseerimine.
Agility eeskirju saad siit: http://web.zone.ee/ekl-kkk/EKL_agility_voistluste_eeskiri_2013.pdf

VETELPÄÄSTE

Veepääste – algselt newfoundlandi koertele ja landseeridele mõeldud ala, mille eesmärgiks oli säilitada neile tõugudele omast päästeinstinkti ja ujumisoskust. Katsetel mõõdetakse koera võimet vees ülesandeid täita ja tema füüsilist vastupidavust näiteks peab koer sooritama mitmeid elemente — hüppama paadist vette, vedama paadi randa, tooma eseme jne. Tänapäeval osalevad veepääste treeningutel ja katsetel erinevat tõugu ja ka segaverelised koerad – piiranguid seavad vaid koera füüsilised võimed. Selle ala harrastamiseks peaks koer armastama ujumist, ta peaks olema piisavalt suur ja tugev, et vedada kaldale abi vajav inimene või paat – seda ka suure tuule või lainetuse korral.
Ala on igal juhul praktiline, kuna ühel hetkel võib koera oskus päästa inimelu.
Veepäästega tegeleb Põhja-Eestis Eesti Newfoundlandi koerte klubi 
Lõuna-Eestis Elva VTÜ Veepäästegrupp

PÄÄSTEKOOLITUS

Tegemist on alaga, mida on väga huvitav õpetada ning mis annab koerale   väga kasulikud oskused ja samas ka hea koormuse. Sellel alal korraldatakse võistlusi   Eestis, kuid võistlustele saab minna ka teistesse riikidesse proovima.   Päästmist saab õpetada kahes keskkonnas: metsas või varemetes. Mõlemal juhul   peab koer leidma kaduma läinud inimese ning sellest koerajuhti informeerima.   Tegemist on jällegi väga praktilise alaga, sest inimesi kaob pidevalt   metsadesse ning nende leidmine koerte abil on üks lihtsamaid võimalusi.

Päästekoerte koolitamisega tegeleb Eesti Otsingukoerte Klubi,  rohkem infot nende kodulehel www.otsingukoerad.ee

FLYBALL

Flyball on hoogne meeskondlik koeraspordiala. Ühte võistkonda kuuluvad   neli koera koos omanikega. Koertest võistkonnaliikmed sooritavad raja   üksteise järel — nagu teatevõistlusel. Nad jooksevad neljast madalast   takistusest üle hüpates flyballi kastini, ”lasevad” käpaga vajutades palli   õhku, püüavad selle kinni ja jooksevad üle tõkete võimalikult kiirelt tagasi   stardi/finishijoone taha. Omanikud ootavad oma koeri teisel pool   finishijoont. Kui esimene koer on raja läbinud, tuleb teise koera järg ja nii   kuni kõik neli on raja sooritanud. Võistluse võidab võistkond, kelle 4 koera   koos 4 palliga esimesena finishisse jõuavad. Flyballi võistlusi peetakse   kahel kõrvuti oleval rajal, mõlemal neljast võistlejapaarist koosnev   võistkond. Hoolimata levinud eksiarvamusest, et kasutusel on täiesti erilised   pallid, on tegemist kõige tavalisemate tennisepallidega. Eelkõige sobib   Flyball elavaloomulistele ja palli järgi hulludele koertele, kuna tempot on   piisavalt ning palle saab trennides tuua nii palju, kui omanik neid kasti   paneb ja koer tuua viitsib. Flyball on vahva spordiala ning sobib   harrastamiseks ka teiste koolitusliikide kõrval. Seda on suhteliselt lihtne   õpetada ning annab koerale nii füüsilist koormust kui ka ajutööd.

See põnevust pakkuv eriline koeraspordiala sai alguse 70-ndate   lõpupoolel. ”Pallisöötja” masina leiutaja oli Herbert Wagner, kes ehitas   selle esitlemaks oma koerte sõnakuulekust. 90-ndatel jõudis flyball   Inglismaale ja sealt edasi on ta levinud üle Euroopa.