|
SK — ehk sõnakuulelikkus on rahvusvaheline koolitusliik, mis koosneb neljast klassist: ALG, SK1, SK2, SK3 (RV klass). Sõnakuulelikkuse koolituse eesmärgiks on õpetada koerale ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumist ning koerajuhile õigeid koera juhendamis- ja õpetamisoskusi. Eeltoodu on vajalik kõigile koertele ja nende juhtidele, olenemata koera tõust. Mida sõnakuulelikum ja koostöövalmimaks koer õpetada, seda lihtsam on koeraga igapäeva elus toime tulla. SK eeskirjad leiad siit: http://web.zone.ee/ekl-kkk-dokumendid/SK/SK_voistluste_eeskirjad_ja_juhendid.pdf SK rahvusvahelise klassi eeskirjad leiad siit:http://web.zone.ee/ekl-kkk/SK_RV_eeskiri_2011-2015.pdf SK hindamislehed leiad siit: ALG SK1 SK2 SK3 NB! Alates 01.01.2014 kehtivad uued SK eeskirjad!KK – ehk kuulekuskoolitus: antud koolitusliik hõlmab endas kõige elementaarsemaid kuulekuse elemente. KK-s on 3 astet: KK – 1, KK – 2, KK – 3. Selleks, et pääseda edasi klassi KK-2, tuleb KK-1 eksam sooritada vähemalt hindele ”rahuldav”. Üleminekuks klassi KK-3 piisab samuti ühekordsest koolitustulemusest (vähemalt “rahuldav”) klassis KK-2. Koerad, kes on saavutanud koolitustulemuse kõrgemas astmes, ei saa osaleda enam madalamas astmes järgmistel eksamitel (võistlustel). Koolitusvõistlustel võisteldakse klassis KK-3. KK eeskirjad leiad siit http://web.zone.ee/ekl-kkk/KK2011.pdf NB! Alates 01.01.2011 kehtivad uued KK eeskirjad! PJK – ehk põllujäljekatse on ESLÜ-s väljatöötatud koolitus, mis koosneb kahest osast – IPO põllujälg (A) ja IPO kuulekus (B) ning sobib koertele, kes varruka – ehk kaitsetöös ennast väga kodus ei tunne. Koolitustulemuse saamiseks peab koer saama mõlemas osas vähemalt 70 punkti (100-st võimalikust). IPO – on rahvusvaheline teenistuskoerte koolitusliik, mis koosneb kolmest osast – jälg (A), kuulekus (B) ja kaitse (C). Koolitustulemuseks peab koer saama igas osas vähemalt 70 punkti (100-st võimalikust). SchH — Schutzhund – Schutzhundprüfung ehk kaitsekatse (Saksamaa) – on rahvusvaheline koolitusliik, mis koosneb kolmest osast: jälg (A), kuulekus (B) ja kaitse (C), mis on kohustuslik kasutusklassi koertele maailmanäitustel. Koolitustulemuseks peab koer saama osas A ja B vähemalt 70 punkti ning osas C vähemalt 80 punkti (100-st võimalikust). Mis siin erinevat on võrreldes IPO —ga? Ilmselt ehk see, et siin vaatab kohtunik korrektsusest veidi enam koera enda töö- ja iseloomuomadusi. BH — ühiskonnakõlblikkuse test. BH eksam on sobiv kõikidele koeratõugudele ja segaverelistele koertele ning soovitatav eeleksam teenistuskoertele enne teenistuskoertele mõeldud eksamite sooritamist. Ühiskonnakõlblikkuse test koosneb järgnevast kolmest osast: kuulekusosast, linnaosast ja teooriaeksamist (vabatahtlik). Eksamit korraldav organisatsioon võib läbi viia teoreetilise eksami. Teooriaeksam viiakse läbi enne BH eksami kuulekus- ja linnaosa. Teooriaeksam koosneb 100 küsimusest. Eksam on sooritatud, kui 70% küsimustest on vastatud õigesti. Teooriaeksami läbiviimist kontrollib vastav kohtunik. AGILITY — on sportlik ala, mille eesmärk on arendada koeras osavust ja oskust läbida erinevaid takistusi määratud aja jooksul. Agilitys on äärmiselt tähtsal kohal koerajuhi ja koera koostöö ning teineteise mõistmine takistuste läbimisel. Agilitys kasutatakse nii sõnalisi kui ka kehakeelt. Käsklused antakse samaaegselt ning nad peavad täiendama teineteist. Agilitys jagunevad takistused järgmiselt: · Hüppetakistused: aed, müür, rõngas, laud ja pikkushüpe · Kontaktesemed: poom, A-takistus ja kiik · Läbitavad takistused: tunnel ja kott · Osavustakistused: kepid Agility raja pikkus on 100-200 meetrit, takistusi on rajal 10-20. Rada tuleb läbida kohtuniku poolt määratud takistuse läbimise järjekorras ja jääda määratud aja piirdesse. Eesmärgiks on rada läbida võimalikult kiiresti ja veatult. Koerajuhi ülesandeks rajal on juhtida koera hääle- ja kehakeele abil. Takistuste ebaõiges järjekorras läbimise, määratud aja ületamise ja koera poolt takistuse mahaajamise eest antakse võistlusel veapunkte (viga = 5 veapunkti ja iga ületatud sekundi eest 1 veapunkt). Kolmel korral takistusele minemise keeldumise või ebaõiges järjestuses takistuste läbimise eest järgneb võistluselt diskvalifitseerimine. VETELPÄÄSTE Veepääste – algselt newfoundlandi koertele ja landseeridele mõeldud ala, mille eesmärgiks oli säilitada neile tõugudele omast päästeinstinkti ja ujumisoskust. Katsetel mõõdetakse koera võimet vees ülesandeid täita ja tema füüsilist vastupidavust näiteks peab koer sooritama mitmeid elemente — hüppama paadist vette, vedama paadi randa, tooma eseme jne. Tänapäeval osalevad veepääste treeningutel ja katsetel erinevat tõugu ja ka segaverelised koerad – piiranguid seavad vaid koera füüsilised võimed. Selle ala harrastamiseks peaks koer armastama ujumist, ta peaks olema piisavalt suur ja tugev, et vedada kaldale abi vajav inimene või paat – seda ka suure tuule või lainetuse korral. PÄÄSTEKOOLITUS Tegemist on alaga, mida on väga huvitav õpetada ning mis annab koerale väga kasulikud oskused ja samas ka hea koormuse. Sellel alal korraldatakse võistlusi Eestis, kuid võistlustele saab minna ka teistesse riikidesse proovima. Päästmist saab õpetada kahes keskkonnas: metsas või varemetes. Mõlemal juhul peab koer leidma kaduma läinud inimese ning sellest koerajuhti informeerima. Tegemist on jällegi väga praktilise alaga, sest inimesi kaob pidevalt metsadesse ning nende leidmine koerte abil on üks lihtsamaid võimalusi. Päästekoerte koolitamisega tegeleb Eesti Otsingukoerte Klubi, rohkem infot nende kodulehel www.otsingukoerad.ee FLYBALL Flyball on hoogne meeskondlik koeraspordiala. Ühte võistkonda kuuluvad neli koera koos omanikega. Koertest võistkonnaliikmed sooritavad raja üksteise järel — nagu teatevõistlusel. Nad jooksevad neljast madalast takistusest üle hüpates flyballi kastini, ”lasevad” käpaga vajutades palli õhku, püüavad selle kinni ja jooksevad üle tõkete võimalikult kiirelt tagasi stardi/finishijoone taha. Omanikud ootavad oma koeri teisel pool finishijoont. Kui esimene koer on raja läbinud, tuleb teise koera järg ja nii kuni kõik neli on raja sooritanud. Võistluse võidab võistkond, kelle 4 koera koos 4 palliga esimesena finishisse jõuavad. Flyballi võistlusi peetakse kahel kõrvuti oleval rajal, mõlemal neljast võistlejapaarist koosnev võistkond. Hoolimata levinud eksiarvamusest, et kasutusel on täiesti erilised pallid, on tegemist kõige tavalisemate tennisepallidega. Eelkõige sobib Flyball elavaloomulistele ja palli järgi hulludele koertele, kuna tempot on piisavalt ning palle saab trennides tuua nii palju, kui omanik neid kasti paneb ja koer tuua viitsib. Flyball on vahva spordiala ning sobib harrastamiseks ka teiste koolitusliikide kõrval. Seda on suhteliselt lihtne õpetada ning annab koerale nii füüsilist koormust kui ka ajutööd. See põnevust pakkuv eriline koeraspordiala sai alguse 70-ndate lõpupoolel. ”Pallisöötja” masina leiutaja oli Herbert Wagner, kes ehitas selle esitlemaks oma koerte sõnakuulekust. 90-ndatel jõudis flyball Inglismaale ja sealt edasi on ta levinud üle Euroopa. |